పవిత్ర ఖురాన్ యొక్క భావార్థాల అనువాదం - యావో అనువాదం * - అనువాదాల విషయసూచిక


భావార్ధాల అనువాదం సూరహ్: సూరహ్ ముహమ్మద్   వచనం:

Muhammadi

ٱلَّذِينَ كَفَرُواْ وَصَدُّواْ عَن سَبِيلِ ٱللَّهِ أَضَلَّ أَعۡمَٰلَهُمۡ
Aŵala ŵaakufuulu, nikusiŵililaga (ŵandu) kwitala lya Allah, Jwalakwe (Allah) juitesile kuŵa yantega itendo yao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
وَٱلَّذِينَ ءَامَنُواْ وَعَمِلُواْ ٱلصَّٰلِحَٰتِ وَءَامَنُواْ بِمَا نُزِّلَ عَلَىٰ مُحَمَّدٖ وَهُوَ ٱلۡحَقُّ مِن رَّبِّهِمۡ كَفَّرَ عَنۡهُمۡ سَيِّـَٔاتِهِمۡ وَأَصۡلَحَ بَالَهُمۡ
Nambo aŵala ŵaakulupilile ni kutendaga yambone, ni kulupilila yaitulusyidwe kwa Muhammadi ﷺ yaili yakuona yakuumila kwa M’mbuje gwao (Allah), Jwalakwe (Allah) juisimasisye ileŵi yao, ni kwakolochesya kaŵe kao.[1]
(47:1) Nnole chilaaki cha Ȃya ja (3:85), kwisa soni Ȃya ja (4:47) ni chilaaki chakwe.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
ذَٰلِكَ بِأَنَّ ٱلَّذِينَ كَفَرُواْ ٱتَّبَعُواْ ٱلۡبَٰطِلَ وَأَنَّ ٱلَّذِينَ ءَامَنُواْ ٱتَّبَعُواْ ٱلۡحَقَّ مِن رَّبِّهِمۡۚ كَذَٰلِكَ يَضۡرِبُ ٱللَّهُ لِلنَّاسِ أَمۡثَٰلَهُمۡ
Yalakweyo ni ligongo lyanti aŵala ŵaakufuulu akuyiye yaunami, sano aŵala ŵaakulupilile ni akuyiye yakuona yakuumila kwa M’mbuje gwao (Allah), iyyoyopeyo ni yaakuti Allah pakupeleka kwa ŵandu ilandanyo yao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
فَإِذَا لَقِيتُمُ ٱلَّذِينَ كَفَرُواْ فَضَرۡبَ ٱلرِّقَابِ حَتَّىٰٓ إِذَآ أَثۡخَنتُمُوهُمۡ فَشُدُّواْ ٱلۡوَثَاقَ فَإِمَّا مَنَّۢا بَعۡدُ وَإِمَّا فِدَآءً حَتَّىٰ تَضَعَ ٱلۡحَرۡبُ أَوۡزَارَهَاۚ ذَٰلِكَۖ وَلَوۡ يَشَآءُ ٱللَّهُ لَٱنتَصَرَ مِنۡهُمۡ وَلَٰكِن لِّيَبۡلُوَاْ بَعۡضَكُم بِبَعۡضٖۗ وَٱلَّذِينَ قُتِلُواْ فِي سَبِيلِ ٱللَّهِ فَلَن يُضِلَّ أَعۡمَٰلَهُمۡ
Sano naga nsimangene nao (pangondo) aŵala ŵaakufuulu, basi mwakunulani ngosi (mwaulagani mwanakamo), mpaka pati ntupiye kwaulaga ŵanganyao, basi liiyaani matondolo (gakwataŵila, mwakamulani kuŵa mateeka genu), sano panyuma pakwe komboleka gamba kwaleka (mwangali kutola mbote), kapena (kwaleka) pa kuliombola (pakutola mbote), (ntendeje iyyo) mpaka ngondo jiyikane mwakutula misigo jakwe (jiyikane mwakumala). Chalakwecho (ni chilamusi cha Allah). Sano Allah angasache nikuti angamalene nao (Nsyene mwangali jenumanja kumenyana nao), nambo (akunnamula kuputa ngondo) kuti ŵalinje mayeso ŵane mwa jenumanja pa ŵane (ŵakulupilila pa ŵakanila). Sano aŵala ŵaaulajidwe petala lya Allah, basi Jwalakwe ngasagajonanga masengo gao.[2]
(47:) Nnole chilaaki cha Ȃya ja (2:190) kwisa soni chilaaki cha Ȃya ja (9:20).
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
سَيَهۡدِيهِمۡ وَيُصۡلِحُ بَالَهُمۡ
Tiŵajongole, ni kwakolochesya kaŵe kao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
وَيُدۡخِلُهُمُ ٱلۡجَنَّةَ عَرَّفَهَا لَهُمۡ
Ni tachajinjisya ku Mbepo jaŵamanyisye.[3]
(47:3) Akusimulila Abȗ Sa‘îd Al-Khudurî رضى الله عنه yanti: Ntenga jwa Allah ﷺ jwatite: “Ŵandu ŵakulupilila patakajokoche ku Moto, takajimichidwe pannatu, chilikati cha Mbepo ni Moto, ni takawuchisyaneje mbusyo pa yaŵaleŵelene chilikati chao ku duniya. Kwikanila ndema jatakaswejesyedwe ni kutakatisyidwa, basi takakundidwe kwinjila ku Mbepo. Basi ngunnumbila Ajula (Allah) jwauli ntima wa Muhammadi ﷺ mmyala Mwakwe! Jwalijose mwa jenumanja tachigamanyilila chenene malo gakwe ga ku Mbepoko kupunda yajwatiji pakugamanyilila malo gakwe ga ku duniya.” (Swahîh Al-Bukhârî, Hadith No. 2308).
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
يَٰٓأَيُّهَا ٱلَّذِينَ ءَامَنُوٓاْ إِن تَنصُرُواْ ٱللَّهَ يَنصُرۡكُمۡ وَيُثَبِّتۡ أَقۡدَامَكُمۡ
E jenumanja ŵankulupilile! Naga nkunkamuchisya Allah (pakamuchisya petala Lyakwe), Jwalakwe tankamuchisye, ni tagalimbanganye makawu genu.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
وَٱلَّذِينَ كَفَرُواْ فَتَعۡسٗا لَّهُمۡ وَأَضَلَّ أَعۡمَٰلَهُمۡ
Sano aŵala ŵaakufuulu, chonasiko nichao, soni (Allah) ayitesile kuŵa yantega itendo yao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
ذَٰلِكَ بِأَنَّهُمۡ كَرِهُواْ مَآ أَنزَلَ ٱللَّهُ فَأَحۡبَطَ أَعۡمَٰلَهُمۡ
Yalakweyo ni ligongo lyanti ŵanganyao ayiŵenjile yaatulwisye Allah, basi (Allah) ni agajonasile masengo gao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
۞ أَفَلَمۡ يَسِيرُواْ فِي ٱلۡأَرۡضِ فَيَنظُرُواْ كَيۡفَ كَانَ عَٰقِبَةُ ٱلَّذِينَ مِن قَبۡلِهِمۡۖ دَمَّرَ ٱللَّهُ عَلَيۡهِمۡۖ وَلِلۡكَٰفِرِينَ أَمۡثَٰلُهَا
Ana ngaakwendajenda pa chilambo nikupitaga nchilola mujaŵelele mbesi ja aŵala ŵapaujo pao? Allah ŵajonasile; sano akwete kupata achimakafili (ŵaleloŵa ilagasyo) yanti mpela yalakweyo.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
ذَٰلِكَ بِأَنَّ ٱللَّهَ مَوۡلَى ٱلَّذِينَ ءَامَنُواْ وَأَنَّ ٱلۡكَٰفِرِينَ لَا مَوۡلَىٰ لَهُمۡ
Yalakweyo ni ligongo lyanti Allah ni Nkwachengeta aŵala ŵaakulupilile, sano achimakafili nganakola nkwachengeta jwao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
إِنَّ ٱللَّهَ يُدۡخِلُ ٱلَّذِينَ ءَامَنُواْ وَعَمِلُواْ ٱلصَّٰلِحَٰتِ جَنَّٰتٖ تَجۡرِي مِن تَحۡتِهَا ٱلۡأَنۡهَٰرُۖ وَٱلَّذِينَ كَفَرُواْ يَتَمَتَّعُونَ وَيَأۡكُلُونَ كَمَا تَأۡكُلُ ٱلۡأَنۡعَٰمُ وَٱلنَّارُ مَثۡوٗى لَّهُمۡ
Chisimu Allah tachajinjisya aŵala ŵaakulupilile ni kutendaga yambone ku Matimbe ga ku Mbepo gasikujilima chapasi pakwe sulo. Nambo aŵala ŵaakufuulu akusengwa (pa umi wa duniya) ni kulyaga mwaikulila ilango, sano Moto ni mauto gao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
وَكَأَيِّن مِّن قَرۡيَةٍ هِيَ أَشَدُّ قُوَّةٗ مِّن قَرۡيَتِكَ ٱلَّتِيٓ أَخۡرَجَتۡكَ أَهۡلَكۡنَٰهُمۡ فَلَا نَاصِرَ لَهُمۡ
Ana jilingwajilingwa mwa misi (jatwajijonasile) jajaliji jamachili nnope kuwupunda musi wenu awu (wa Maaka) waunkopwesye? Twaajonasile ŵanganyao, ni nganakola jwakwakamuchisya jwalijose.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
أَفَمَن كَانَ عَلَىٰ بَيِّنَةٖ مِّن رَّبِّهِۦ كَمَن زُيِّنَ لَهُۥ سُوٓءُ عَمَلِهِۦ وَٱتَّبَعُوٓاْ أَهۡوَآءَهُم
Ana mundu jwali pa umboni wakuonechela wakuumila kwa M’mbujegwe (Allah) mpaka alandane ni mundu jwaisalalisyidwe itendo yakwe yangalumbana, aku ali nkukuya ŵanganyao isako yao?
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
مَّثَلُ ٱلۡجَنَّةِ ٱلَّتِي وُعِدَ ٱلۡمُتَّقُونَۖ فِيهَآ أَنۡهَٰرٞ مِّن مَّآءٍ غَيۡرِ ءَاسِنٖ وَأَنۡهَٰرٞ مِّن لَّبَنٖ لَّمۡ يَتَغَيَّرۡ طَعۡمُهُۥ وَأَنۡهَٰرٞ مِّنۡ خَمۡرٖ لَّذَّةٖ لِّلشَّٰرِبِينَ وَأَنۡهَٰرٞ مِّنۡ عَسَلٖ مُّصَفّٗىۖ وَلَهُمۡ فِيهَا مِن كُلِّ ٱلثَّمَرَٰتِ وَمَغۡفِرَةٞ مِّن رَّبِّهِمۡۖ كَمَنۡ هُوَ خَٰلِدٞ فِي ٱلنَّارِ وَسُقُواْ مَآءً حَمِيمٗا فَقَطَّعَ أَمۡعَآءَهُمۡ
Kasimbidwe ka Mbepo jaapedwile chilanga ŵawoga (wakun’jogopa Allah, kali nyyi); kwalakweko kwana sulo syamesi gangaunda, ni sulo syankaka wangachesuka kanonye kakwe, ni sulo syaukana wakulyolyopela kwa akumwa, ni sulo syauchi weswejesye (wangali mbotole), soni akwete kupata ŵanganyao kwalakweko ntundu uliose wa isogosi, kwisa soni chikululuko chakuumila kwa M’mbuje gwao (Allah). (Ana ŵanganyao) mpaka alandane ni ajula jwatakaŵe jwandamo m’Moto, ni kumwesyedwa mesi gamasemule nnope gachigakakatanye matumbo gao?
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
وَمِنۡهُم مَّن يَسۡتَمِعُ إِلَيۡكَ حَتَّىٰٓ إِذَا خَرَجُواْ مِنۡ عِندِكَ قَالُواْ لِلَّذِينَ أُوتُواْ ٱلۡعِلۡمَ مَاذَا قَالَ ءَانِفًاۚ أُوْلَٰٓئِكَ ٱلَّذِينَ طَبَعَ ٱللَّهُ عَلَىٰ قُلُوبِهِمۡ وَٱتَّبَعُوٓاْ أَهۡوَآءَهُمۡ
Soni ŵane mwa ŵanganyao (achinakunaku) pana ŵaakupikanilaga kukwenu (mmwe Muhammadi ﷺ nchipelekaga ilimu), mpaka pati atyosile kukwenu akutiji (mwachipongwe) kwa aŵala ŵaapedwile umanyilisi: “Ana (Muhammadi ﷺ) juŵechete chichi sampano jino?” Ŵanganyao ni aŵala ŵaŵadindile Allah chidindo m’mitima mwao, ni akuyiye isako yao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
وَٱلَّذِينَ ٱهۡتَدَوۡاْ زَادَهُمۡ هُدٗى وَءَاتَىٰهُمۡ تَقۡوَىٰهُمۡ
Sano aŵala ŵaachijitiche chongoko, (Allah) ŵajonjecheesye chongoko, ni kwapa woga wao (wakun’jogopa Jwalakwe).
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
فَهَلۡ يَنظُرُونَ إِلَّا ٱلسَّاعَةَ أَن تَأۡتِيَهُم بَغۡتَةٗۖ فَقَدۡ جَآءَ أَشۡرَاطُهَاۚ فَأَنَّىٰ لَهُمۡ إِذَا جَآءَتۡهُمۡ ذِكۡرَىٰهُمۡ
Ana akwembecheya (inepe) yangaŵaga Kiyama kuti jaichilile mwachisupuchisya? Basi pamasile paiyiche imanyilo yakwe. Ana kuchakamuchisya chinauli kumbuchila kwao ndema jajichaichilila (Kiyamajo)?[4]
(47:4) Nnole chilaaki cha Ȃya ja (6:158).
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
فَٱعۡلَمۡ أَنَّهُۥ لَآ إِلَٰهَ إِلَّا ٱللَّهُ وَٱسۡتَغۡفِرۡ لِذَنۢبِكَ وَلِلۡمُؤۡمِنِينَ وَٱلۡمُؤۡمِنَٰتِۗ وَٱللَّهُ يَعۡلَمُ مُتَقَلَّبَكُمۡ وَمَثۡوَىٰكُمۡ
Basi manyililani yanti pangali nnungu jwine (jwakuŵajilwa kun’galagatila) ikaŵeje Allah, ni m’bendeje chikululuko pa sambi syenu ni (sambi) sya ŵakulupilila ŵachilume ni ŵakulupilila ŵachikongwe. Soni Allah akumanyilila kwendajenda kwenu, ni malo genu gakutulalila.[5]
(47:5) Aji Ȃyaji jikutusalila kusosekwa kwakuchimanya kaje chindu nkaniuchiŵechete kapena kuchitenda.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
وَيَقُولُ ٱلَّذِينَ ءَامَنُواْ لَوۡلَا نُزِّلَتۡ سُورَةٞۖ فَإِذَآ أُنزِلَتۡ سُورَةٞ مُّحۡكَمَةٞ وَذُكِرَ فِيهَا ٱلۡقِتَالُ رَأَيۡتَ ٱلَّذِينَ فِي قُلُوبِهِم مَّرَضٞ يَنظُرُونَ إِلَيۡكَ نَظَرَ ٱلۡمَغۡشِيِّ عَلَيۡهِ مِنَ ٱلۡمَوۡتِۖ فَأَوۡلَىٰ لَهُمۡ
Sano aŵala ŵaakulupilile ni akutiji: “Ligongo chichi ngatulusyidwa Sura (kukwetu jakutukundisya kwauchisya achimakafili pa uwwanga waakututenda)?” Nambo nkutulusyidwa Sura jakutamilichika (chilamusi chakwe), nikusalidwamo ngani jangondo, timwaone aŵala ŵamuli m’mitima mwao ulwele (wa chikaiko ni unakunaku) achinnolaga ni kalole kamundu jwaakukomoka nacho chiwa. Nambo yaliji yambone kukwao (achinakunakuo kumpikanila Allah ni kunkunda).
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
طَاعَةٞ وَقَوۡلٞ مَّعۡرُوفٞۚ فَإِذَا عَزَمَ ٱلۡأَمۡرُ فَلَوۡ صَدَقُواْ ٱللَّهَ لَكَانَ خَيۡرٗا لَّهُمۡ
(Yambone kukwao ni) kukunda ni (kuŵecheta) maloŵe gambone. Sano naga ngondo jili jisimichiche (achinakunaku ikasayachima), nambo akansimichisye Allah (niya syao) ikaliji yambone kukwao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
فَهَلۡ عَسَيۡتُمۡ إِن تَوَلَّيۡتُمۡ أَن تُفۡسِدُواْ فِي ٱلۡأَرۡضِ وَتُقَطِّعُوٓاْ أَرۡحَامَكُمۡ
Mwinetu jenumanja patin’galauche (kuleka chikulupi ni kuleka kumenyana ngondo ni makafili), tim’be nkuwatanganya pachilambo nikataga ulongo wenu (mwamwatendelaga kala ndema jaujinga).
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
أُوْلَٰٓئِكَ ٱلَّذِينَ لَعَنَهُمُ ٱللَّهُ فَأَصَمَّهُمۡ وَأَعۡمَىٰٓ أَبۡصَٰرَهُمۡ
Ŵanganyao ni aŵala ŵaŵalwesile Allah, niŵatesile kuŵa ŵangapikana, ni kugatenda kuŵa gangalola meso gao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
أَفَلَا يَتَدَبَّرُونَ ٱلۡقُرۡءَانَ أَمۡ عَلَىٰ قُلُوبٍ أَقۡفَالُهَآ
Ana ngaakujichetelela Qur’an, kapena m’mitima mwao mwana achinampatiika ŵakwe (mwanti ni jiwugalidwe kwangajipikana Qur’anijo)?
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
إِنَّ ٱلَّذِينَ ٱرۡتَدُّواْ عَلَىٰٓ أَدۡبَٰرِهِم مِّنۢ بَعۡدِ مَا تَبَيَّنَ لَهُمُ ٱلۡهُدَى ٱلشَّيۡطَٰنُ سَوَّلَ لَهُمۡ وَأَمۡلَىٰ لَهُمۡ
Chisimu aŵala ŵaagalauchile ku migongo jao (ku ukafili) panyuma pakumanyukuka kukwao chongoko, shetani jwasalalichisye (itendo yao yangalumbana), soni (Allah) nijwapele ndaŵi jelewu.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
ذَٰلِكَ بِأَنَّهُمۡ قَالُواْ لِلَّذِينَ كَرِهُواْ مَا نَزَّلَ ٱللَّهُ سَنُطِيعُكُمۡ فِي بَعۡضِ ٱلۡأَمۡرِۖ وَٱللَّهُ يَعۡلَمُ إِسۡرَارَهُمۡ
Yalakweyo ni ligongo lyanti ŵanganyao (achinakunaku) ŵatite pakwasalila aŵala (achimakafili) ŵaŵaichimile ayila yaŵatulwisye Allah: “Chitunkunde ine mu ichindu (yenu, mpela yakum’benga Muhammadi ﷺ, ni kwagwisya ulesi ŵakusaka kuja kumenyana namwe ngondo).” Sano Allah ni akumanyilila asili syao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
فَكَيۡفَ إِذَا تَوَفَّتۡهُمُ ٱلۡمَلَٰٓئِكَةُ يَضۡرِبُونَ وُجُوهَهُمۡ وَأَدۡبَٰرَهُمۡ
Ana ichiŵa uli ndema jatachatyosyaga Achimalaika maumi gao pakuwa, achaputaga ngope syao ni migongo jao?
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
ذَٰلِكَ بِأَنَّهُمُ ٱتَّبَعُواْ مَآ أَسۡخَطَ ٱللَّهَ وَكَرِهُواْ رِضۡوَٰنَهُۥ فَأَحۡبَطَ أَعۡمَٰلَهُمۡ
Yalakweyo ni ligongo lyanti ŵanganyao ŵaakuyiye yayampikasyisye Allah ntima, nikuchiŵenga chinonyelo Chakwe, basi (Allah) ni agajonasile masengo gao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
أَمۡ حَسِبَ ٱلَّذِينَ فِي قُلُوبِهِم مَّرَضٌ أَن لَّن يُخۡرِجَ ٱللَّهُ أَضۡغَٰنَهُمۡ
Ana akuganichisya aŵala ŵamuli m’mitima mwao ulwele (wa unakunaku) kuti Allah ngaŵa nkukukopochesya papaswela kusakalilwa kwao?
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
وَلَوۡ نَشَآءُ لَأَرَيۡنَٰكَهُمۡ فَلَعَرَفۡتَهُم بِسِيمَٰهُمۡۚ وَلَتَعۡرِفَنَّهُمۡ فِي لَحۡنِ ٱلۡقَوۡلِۚ وَٱللَّهُ يَعۡلَمُ أَعۡمَٰلَكُمۡ
Soni tungasache tungannosisye ŵanganyao, basi nkaamanyilile ni imanyilo yao, nambo tinkomboleche kwamanya kwene mu kaŵechete (kao) kakunonyelesya, soni Allah akumanyilila itendo yenu.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
وَلَنَبۡلُوَنَّكُمۡ حَتَّىٰ نَعۡلَمَ ٱلۡمُجَٰهِدِينَ مِنكُمۡ وَٱلصَّٰبِرِينَ وَنَبۡلُوَاْ أَخۡبَارَكُمۡ
Soni chitun’dinje kwene mayeso jenumanja mpaka twamanyukule akuputa ngondo (ligongo lya dini) mwa jenumanja, ni ŵakupilila, ni tusilochesye papaswela abali syenu.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
إِنَّ ٱلَّذِينَ كَفَرُواْ وَصَدُّواْ عَن سَبِيلِ ٱللَّهِ وَشَآقُّواْ ٱلرَّسُولَ مِنۢ بَعۡدِ مَا تَبَيَّنَ لَهُمُ ٱلۡهُدَىٰ لَن يَضُرُّواْ ٱللَّهَ شَيۡـٔٗا وَسَيُحۡبِطُ أَعۡمَٰلَهُمۡ
Chisimu aŵala ŵaakufuulu ni kusiŵililaga (ŵandu) kwitala lya Allah, ni kunsisyaga Ntenga ﷺ panyuma pakumanyukuka kukwao chongoko; nganaŵa apeleche chisausyo chilichose kwa Allah, ni tachigajonanga (Allah) masengo gao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
۞ يَٰٓأَيُّهَا ٱلَّذِينَ ءَامَنُوٓاْ أَطِيعُواْ ٱللَّهَ وَأَطِيعُواْ ٱلرَّسُولَ وَلَا تُبۡطِلُوٓاْ أَعۡمَٰلَكُمۡ
E jenumanja ŵankulupilile! Mumpikanilani Allah ni mumpikanile soni Ntenga ﷺ, ni nkajonanga masengo genu.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
إِنَّ ٱلَّذِينَ كَفَرُواْ وَصَدُّواْ عَن سَبِيلِ ٱللَّهِ ثُمَّ مَاتُواْ وَهُمۡ كُفَّارٞ فَلَن يَغۡفِرَ ٱللَّهُ لَهُمۡ
Chisimu aŵala ŵaakufuulu, ni kusiŵililaga (ŵandu) kwitala lya Allah, kaneko nikuwa ali makafili, basi Allah ngasiŵakululuchila ŵanganyao.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
فَلَا تَهِنُواْ وَتَدۡعُوٓاْ إِلَى ٱلسَّلۡمِ وَأَنتُمُ ٱلۡأَعۡلَوۡنَ وَٱللَّهُ مَعَكُمۡ وَلَن يَتِرَكُمۡ أَعۡمَٰلَكُمۡ
Basi ngasimpela, nikuŵenda ntunjelele (kwa amagongo ŵenu), kutendaga jenumanja ni ŵakupunda, (nambo n’jendelechele kwakunula) soni Allah ali namwe, soni ngasampunguchisya (malipilo ga) itendo yenu.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
إِنَّمَا ٱلۡحَيَوٰةُ ٱلدُّنۡيَا لَعِبٞ وَلَهۡوٞۚ وَإِن تُؤۡمِنُواْ وَتَتَّقُواْ يُؤۡتِكُمۡ أُجُورَكُمۡ وَلَا يَسۡـَٔلۡكُمۡ أَمۡوَٰلَكُمۡ
Chisimu umi wa duniya uŵele masanje ni chanache, nambo naga nkulupilile, ni kuŵa ni woga (wakun’jogopa Allah pakuligosa ku ilemwa), (Allah) tampe malipilo genu, soni ngaakun’juga chipanje chenu (chosope kuti nchipeleche petala lya Allah).
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
إِن يَسۡـَٔلۡكُمُوهَا فَيُحۡفِكُمۡ تَبۡخَلُواْ وَيُخۡرِجۡ أَضۡغَٰنَكُمۡ
Ali atite an’juje chalakwecho, ni kunkanganika, mpaka ntende ubayili, ni mpaka akukopocheyse papaswela kusakalilwa kwenu.
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
هَٰٓأَنتُمۡ هَٰٓؤُلَآءِ تُدۡعَوۡنَ لِتُنفِقُواْ فِي سَبِيلِ ٱللَّهِ فَمِنكُم مَّن يَبۡخَلُۖ وَمَن يَبۡخَلۡ فَإِنَّمَا يَبۡخَلُ عَن نَّفۡسِهِۦۚ وَٱللَّهُ ٱلۡغَنِيُّ وَأَنتُمُ ٱلۡفُقَرَآءُۚ وَإِن تَتَوَلَّوۡاْ يَسۡتَبۡدِلۡ قَوۡمًا غَيۡرَكُمۡ ثُمَّ لَا يَكُونُوٓاْ أَمۡثَٰلَكُم
Ha! Jenumanja ni aŵala ŵankuŵilanjidwa kuti ntole petala lya Allah, basi ŵane mwa jenumanja pana ŵaakutenda ubayili. Sano jwaakutenda ubayili nikuti akutenda ubayili waalikonya nsyene, sano Allah ni Jwakupata kwejinji, nambo jenumanja ni ŵakulaga. Nambo naga nkugalauka (kuleka Usilamu, Allah) tantindanye niŵandu ŵane ŵangaŵaga jenumanja, soni ngasaŵa ŵanti mpela jenumanja (tachiŵa ŵambone).
అరబీ భాషలోని ఖుర్ఆన్ వ్యాఖ్యానాలు:
 
భావార్ధాల అనువాదం సూరహ్: సూరహ్ ముహమ్మద్
సూరాల విషయసూచిక పేజీ నెంబరు
 
పవిత్ర ఖురాన్ యొక్క భావార్థాల అనువాదం - యావో అనువాదం - అనువాదాల విషయసూచిక

యావో భాషలో ఖుర్ఆన్ భావానువాదం - ముహమ్మద్ బిన్ అబ్దుల్ హమీద్ సలీకా

మూసివేయటం